Läätsed, nuikapsas ja vesikress

Vesikress on komponent, mida nii mõnegi toidu valmistamiseks tarvis on olnud, aga mida Tartu kandist seni saada ei olnud õnnestunud. Kui siin Inglismaal pühapäevasel turulkäigul peterselli, koriandri ja rukola lähistel vesikressi pakikesi silmasin, ei pidanud kaua nuputama, milline kotike nende hulgast valituks osutub. Kuna kõik roheline on parim värskelt, valmis juba samal õhtupoolikul alljärgnev Ottolenghist inspireeritud salat. Viimaste postituste põhjal olnuks muidugi üsna loogiline ennustada, et üritanuksin vähemalt osast vesikressist putru teha, aga olgu alljärgnev tõenduseks, et söön ka muud peale pudru.

80 ml rohelisi läätsi
160 ml vett
1/2 väikest küüslauguküünt
kaks peotäit vesikressi
peotäis peterselli
oliiviõli
sidrunimahla
soola
musta pipart
1 väiksem nuikapsas, kooritud ja peenikesteks kangideks lõigatud
veidi kitsepiimajuustu

Pane kastrulisse vesi ja läätsed, lase keema tõusta, alanda kuumust, kata osaliselt kaanega ja keeda, kuni läätsed on peaaegu pehmed (u 20 minutit). Kui läätsed keevad, haki tükike küüslauguküünt, vesikress ja petersell väga peeneks. Kui läätsed on pehmed, nõruta need vajadusel veest ning lisa kohe ürdi-küüslaugusegu, mõõdukalt oliiviõli, veidi sidrunimahla ning maitsesta soola-pipraga. Lisa nuikapsakangid, sega läbi ja maitsesta uuesti. Serveeri meelepärase kõva kitsepiimajuustu laastudega.