Praesaiad

Kui vähegi võimalik, püüan vältida toidu ära viskamist. Nagu öeldakse: "Waste not, want not!" Kõige parem on muidugi püüda alati hankida endale toorainet sellises koguses, mille realiseerimine järgmise poekülastuseni probleeme ei tekita. Paremuselt järgmine variant on võtta oma parima välimuse möödanikku jätnud komponente väljakutsena ning neid kasutada viisil, mis tagaks parima võimaliku maiseelamuse. Jääkide realiseerimine on just nagu omaette toiduvalmistamismeetod, kus kombineeritud saavad kõik kapis leiduvad lõpud – toiduained, mis kutsuvad end ära kasutama. Koka roll võib tunduda teisejärguline, aga samas oli just toiduvalmistaja see, kes need komponendid turult või poest kohale tõi ning lõpuks lisanditega tulemust täiustab.

väike peotäis parapähkleid, viilutatud
1 tl mett
1/4 tl kardemoni
purustatud kakaooatükikesi
Pane pannile viilutatud parapähklid ning kuumuta neid madalal tulel aeg-ajalt segades, kuni pähklid on kergelt kullakarva. Lisa mesi, kardemon ja kakaooatükid. Kuumuta segades, kuid jälgi, et pähklid kõrbema ei läheks. Tõsta mesised pähklitükid küpsetuspaberile jahtuma.

1 tl kookosrasva
2 banaani, peenelt viilutatud
peotäis jõhvikaid
1cm tükk ingverit, peenelt riivitud
Sulata kastrulis kookosrasv, lisa banaaniviilud, jõhvikad ja riivitud ingver. Kuumuta keskmisel tulel aeg-ajalt segades, kuni moodustunud on veel kergelt tükilise koostisega kreemjas mass. Tõsta tulelt.

1 muna
1 kuhjaga sl paksu jogurtit
soola
1 tl mett
2 viilu täisterasaia
praadimiseks veidi kookosrasva
Klopi laias kausis lahti muna, lisa jogurt, näpuotsatäis soola ning mesi. Vispelda ühtlaseks. Pane pann keskmisele kuumusele soojenema, lisa kookosrasv. Tõsta saiaviilud munasegusse, "kasta" neid ka teiselt poolelt, kuniks kogu munasegu on saiadesse imendunud. Tõsta kuumale pannile ja prae mõlemalt poolelt, kuni saiad on kuldpruunid. Serveeri kohe banaani-jõhvikasegu ja kardemoniste pähklitega.

Väike pidusöök

Ottolenghi retseptidele tuginedes võib ka kesknädalase õhtueine kerge vaevaga tagasihoidlikuks pidusöögiks muuta. Vahel polegi tarvis näpunäiteid gramm-grammilt järgida (selline täpsus on siinsetes tingimustes ehk kaaluta olekus nagunii raskesti saavutatav), vaid piisab, kui retsept on tekitanud huvi mõne uue toiduaine vastu või kombineerinud maitseid, mida ise seni veel proovinud pole. On ju tore minna kööki mõttega viimastele seisma jäänud Savoi kapsa lehtedele kiirelt mingi rakendus leida ning naasta endalegi üllatuslikult maitseelamust pakkuva mitmeosalise toidukorraga. Tänu võlgnen, nagu ikka sagedasti kipub juhtuma, Ottolenghile. Isegi viimasel kohtumisel oma lõputöö juhendajaga arutasime, kui õnnelik on Ottolenghi poeg, et saab iga päev nautida nii isikupärase käekirjaga koka valmistatud toitu. 

1 väike kollane peet, tikkudeks lõigatud

1 magusam õun, tikkudeks lõigatud

värsket peterselli ja koriandrit, tükeldatud

sidruni- ja laimimahla

soolahelbeid

Salatiks sega kõik komponendid kokku ja lase maitsetel tõmmata, kuniks sooja söögi kallal toimetad.

Savoi kapsast, peenikesteks ribadeks
1/2 sl vedelat mett
1 sl valge veini äädikat
veidi soola
Keeda kapsaribasid ohtras kergelt soolaga maitsestatud vees 3-4 minutit, kurna, lisa eelnevalt segatud mesi, äädikas ja sool. Lase seista, kuni tegeled ülejäänuga.

röstitud India pähkleid

75 ml mung dahl'i
150 ml vett
soola
Loputa mung dahl'i sõelal jooksva vee all, nõruta, kalla potti, kata veega ja lisa veidi soola. Lase tasasel tulel osaliselt kaanega kaetult podiseda, kuni kogu vesi on imendunud.

kookosrasva
1 sibul, peenelt viilutatud
1 küüslauguküüs, hakitud
1cm jupp ingverit, hakitud
kuivatatud laimilehti
paar riba laimikoort
1 tl vürtsköömneid
1 tl koriandriseemneid
soola

Sulata pannil keskmisel kuumusel kookosrasv, lisa sibulaviilud ja prae aeg-ajalt segades u 8-10 minutit, kuni sibul hakkab kuldseks muutuma. Lisa kõik ülejäänud komponendid ja veidi soola, kuumuta segades veel u 3-5 minutit. Eemalda laimikooreribad ning lisa keedetud mung dahl, kuumuta veidi, kuni segu on soe. Lisa maitsestunud kapsaribad (kui vedelikku on palju eraldunud, võid selle ära kallata, aga väiksema koguse võib julgelt pannile kallata) ja hakitud röstitud India pähklid. Sega läbi ja tõsta tulelt.

Serveeri salati ja jogrtiga, mille sisse on segatud ohtralt hakitud värsket koriandrit ning maitse järgi laimimahla ja soola.

Magusateks hommikuteks

Oma toidueelistuste kirjeldamisel rõhutatakse sageli nende hooajalist iseloomu: suvel haljad rohelised salatid ja õhulised magustoidud, talvel tummised hautised ja kreemised koogid. Ma ei tea, kas asi on minu kangekaelsuses või üleüldises veidruses, aga aeg-ajalt isutavad mind ka konkreetse perioodi olemusega väidetavalt mittesobivad toidud. Näiteks teen novembrihommikuteks ikka aeg-ajalt toorputru. Talvest lähtumine võib seejuures maitseelamust parandada: viimasel korral lisasin oma toorpudrule kakaod ja rüüpasin kõrvale ingveriteed.


peotäis toortatart
peotäis India pähkleid
1 banaan
2 sl toorkakaod
1/2 mandariini mahl

1 hurmaa
granaatõunaseemneid

Pane nii tatar kui pähklid ööseks likku. Hommikul loputa ning kalla köögikombaini. Lisa tükeldatud banaan, kakaopulber ja mandariinimahl. Püreesta siidjaks. Vala kaussi, serveeri hurmaa ja granaatõunaseemnetega, kõrvale sobib väga hästi värske ingveritee (tükeldatud ingverijuurele kuum vesi, lasta tõmmata ja seejärel nautida).

Jõhvika-rukkihelbepuder hurmaaga

Hurmaad on hetkel nii suurepärases küpsusastmes, et viimastel nädalatel on turulkäigu tulemusena ikka mõni hoolikalt valitud isend tee ka minu puuviljavaagnale leidnud. Nende kasutamine pole minu jaoks sugugi niisama lihtne kui kotti pistmine, sest hurmaade ülimalt magus maitse nõuab tasakaalustamist millegi hapu, kreemise või soolasega. Enim hellitas hiljutistest eksperimentidest maitsemeeli alljärgnev kooslus koredatest rukkihelvestest, siidise sisuga Kreeka pähklitest ja hiigelsuurtest jõhvikatest. Kui kaks esimest olid kohalikku päritolu, siis viimaste kasvupaigaks hoopis Kanada.

2,5 dl vett
peotäis jõhvikaid
2 tähtaniisi
1 porgand, riivitud
1 dl rukkihelbeid
1 sl amaranti
näpuotsatäis soola

Pane kõik komponendid paksupõhjalisse kastrulisse ning lase keema tõusta. Alanda kuumust, kata pott kaanega ja lase podiseda, kuni kogu vedelik imendunud ja helbed enam-vähem pehmed. Korja välja tähtaniisitükid.

1 hurmaa, tükeldatud
värskeid Kreeka pähkleid

Serveeri putru tükeldatud hurmaa ja Kreeka pähklitega.

Roheline salat

1 dl rohelisi läätsi
2 tüümianioksa
2 dl vett
veidi soola

brokoliõisikuid
1/4 porrut, viilutatud

Loputa läätsi korralikult, pane paksupõhjalisse kastrulisse, lisa vesi, sool ja tüümianioksad. Las keema tõusta, alanda kuumust, kata kaanega ning lase u 15 minutit keeda. Kontrolli, et potis oleks veel vett ning aseta siis läätsedele brokoliõiisikud ja pool porruviiludest. Kata taas kaanega ja kuumuta, kuni brokoli on pehme ja üleliigset vett enam pole. Kui vett on järele jäänud, nõruta läätsed, väldi ülekeetmist. Eemalda tüümianioksad.

oliiviõli
1/4 porrut, viilutatud
1 väike roheline paprika, viilutatud
1/2 küüslauguküünt, hakitud

Vala pannile veidi õli ning tõsta pann tasasele tulele. Lisa porru- ja paprikaviilud ning kuumuta aeg-ajalt segades, kuni porru on pehme, aga paprika veel veidi krõmps. Lisa hakitud küüslauk ja kuumuta veel paar minutit. Kalla läätsede hulka.

spinatilehti, suuremad jämedalt hakitud
sidrunimahla

Vala pannile veel pisut õli, kalla pannile spinatilehed, kata kaanega ja kuumuta mõni minut, jälgi kaane all toimuvat ja sega aeg-ajalt. Pigista peale pisut sidrunimahla ning kalla ka spinat läätsede ning porru-paprikasegu juurde.

6 rohelist oliivi, viilutatud
1/2 avokaadot, tükeldatud

Lõpuks lisa oliiviviilud ja avokaadotükid, sega ja maitsesta. Vajadusel lisa soola või sidrunimahla. Mõnus soojalt, aga igati sobilik ka jahtunult, kui maitsed juba seguneda on jõudnud.

Porgandi-rukkihelbepuder sügisviljade ja pekanipähklitega

On juhte, mil ajanappusel on toiduvalmistamisele igati soodne mõju. Kui pole mahti liiga pikalt nuputada, mis millega maitsemeeli kõige enam hellitava, üllatava või erutava koosluse võiks moodustada, on rohkem teoõigust juhusel või intuitsioonil. Neid ootamatuid avastusi tasub hinnata, kõige olulisem on nende nautimiseks aega leida.





80 ml rukkihelbeid
240 ml vett
1 väike oranž porgand, riivitud
1 väike kollane porgand, riivitud
2 kuivatatud datlit
soola

Pane kõik komponendid paksupõhjalisse kastrulisse, lase keema tõusta ning hauta madalal kuumusel 15-20 minutit, kuni helbed on pehmed.

peotäis viinamarju, poolitatud
1 tume ploom, jämedalt viilutatud
1/2 apelsini mahl
1 oks piparmünti, lehed hakitud

peale puistamiseks röstitud ja tükeldatud pekanipähkleid

Pane viinamarjad ja ploomiviilud väiksesse potti või pannile, puista üle hakitud piparmündilehtedega, pigista peale poole apelsini mahl. Kuumuta tasasel tulel 4-5 minutit.

Serveeri putru puuviljade ja pähklitega.

Peedimääre

Taimsed määrded, kreemid ja segud on mõnusad lisandid paljudele soolastele toitudele ning muudavad toidukorra tunduvalt põnevamaks. Nende retsepte, mulle näib, pole kunagi liialt palju. Siin üks variant, mis inspireeritud turult toodud pisikestest punastest peetidest, mille keetmisele liig kaua aega ei kulunud, ja värsketest kohalikest Kreeka pähklitest, mis erakordselt kreemised.

3 väikest keedetud punast peeti
25 g 6 kuud laagerdunud toorkitsepiimast valmistatud Hispaania juustu
5 tervet Kreeka pähklit
peotäis petersellilehti
1/2 apelsini mahl
1-2 sl Kreeka pähkli õli

Purusta kõik komponendid köögikombainis.

Naudi värske täisterasaia või -leivaga, juurde paku pardimunadest valmistatud hüüvet ning lehtpeedilehe-peedihautist.

Lehtpeedilehe-peedihautis
sorts oliiviõli
1 väike peet, tükeldatud
3 suuremat lehtpeetilehte, peenikesteks ribadeks viilutatud, lehed ja varred eraldi
1 väike küüslauguküüs, õhukeselt viilutatud

Aja madalal kuumusel õli pannil soojaks, lisa peeditükid ning kuumuta aeg-ajalt segades 3 minutit. Sega juurde lehtpeedilehtede tükeldatud varreosa, kuumuta veel 2 minutit. Lisa leheribad ja küüslauguviilut, kuumuta segades paar minutit, kuni lehed on kokku vajunud ja läikivaks muutunud. Maitsesta soolaga.

Eriti kreemine kaerahelbepuder

Pudrutuletiste ehk võimalike variatsioonide arv pudru teemal läheneb ilmselt lõpmatusele, mis on muidugi väga tervitatav, kui aurava kohvitassi või teekruusi kõrvalt sageli pudrukausi võib leida. Kaera-, rukki- või odrahelbed või -terad või -tang, tatar, hirss või kinoa, vesi, piim või kookoskoor, puuviljad pudru sisse või peale, tükeldatult, riivitult, viilutatult või tervelt, toorelt või kuumutatult, vürtsidega tembitult või naturaalselt, magustatult või ilma, röstitud või leotatud pähklite või seemnetega, aeg-ajalt hoopis jogurtiga... Võite ise arvata, mille üle mõtisklen või suisa juurdlen, kui duši all olen või riideid valin...

Minu jaoks on üks põnevamaid uuendusi helvestest valmistatud pudrule muna lisamine, mis muudab saadud kördi kreemilaadseks magustoiduks. Idee, millega tegin esimest korda tutvust möödunud suvel, pärineb võrratust Green Kitchen Stories ajaveebi retseptivaramust.

120 ml kaerahelbeid
240 ml vett
kardemoni
soola
1 pardimuna

Pane kõik koostisosad kastrulisse, sega läbi, kuumuta ning keeda madalal kuumusel pidevalt segades, kuni puder on meelepärase konsistentsi saavutanud. Täpne aeg sõltub helvestest, minul kulus umbes 5 minutit.

magustamata õunakeedist
1 ploom, viilutatud
põldmarju
metsapähkleid, röstitud
mett

Vala puder kaussi, kata õunakeedisekihiga, lisa ploomiviilud ja mõned põldmarjad, puista peale röstitud metsapähklitükke ning nirista üle meega.

Granaatõunasibulad

Mõni päev tagasi valmistasin Green Kitchen Stories uue, järjekorras teise ja taas võrratutest piltidest ning suurepärastest ideedest tulvil kokaraamatu "Green Kitchen Travels" järgi tajine'i, kus esindatud kõik magusapoolsed juurikad ehk porgand, pastinaak ja bataat ning pikast hautamisest täidlaseks paisunud rosinad. Lisaks veel suvikõrvitsat ja tomateid ning loomulikult ürte-vürtse. Otsustasin roa millegi hapukaga viimistleda. Juhusliku eksperimendi tulemusena sündis uus sügisene lemmik: karamellistatud sibulad, millele annavad karakterit granaatõunaseemned, -mahl ja -siirup.


seesamiseemneõli
1 punane sibul, peenelt viilutatud
(roosat himaalaja) soola
granaatõunasiirupit (ehk -melassi)
granaatõunaseemneid ja -mahla (piisab sellest, mis seemnete välja võtmisega eraldub)

Aja keskmisel kuumusel õli pannil soojaks, lisa sibularattad ja veidi soola. Kuumuta aeg-ajalt segades, kuni sibulad on kokku vajunud, pehmenenud ja kullakarva. Lisa granaatõunamahl ja -seemned ning -siirup, kuumuta segades veel paar minutit. Serveeri hautiste või salatitega.

Kreemine brokoli-õunasupp

Kui Sarah B. kirjutab oma ajaveebis, et ülikasulik brokoli pole talle eriti imponeerinud, siis mulle on see köögivili alati meeltmokkamööda olnud. Toorelt on õisikud minu jaoks pisut mõrkjad, aga aurutatult, vokitult, praetult ja röstitult meeldivad nad mulle väga. Kuna minu tudengipõlve juurde ahi ei kuulu, on röstimismeetod reserveeritud vaheaegadeks, seniks tuleb otsida alternatiive. Viimati proovisin Sarah B.-st inspireerituna brokolist suppi teha. Mekkis kreemiselt, ent siiski värskendavalt.

1 dl India pähkleid
1/2 tl soola

kookosrasva
1 sibul, tükeldatud
1 porru, pikkupidi poolitatud ja viilutatud
1 küüslauguküüs, peeneks hakitud
10 lemon verbana lehte, peeneks viilutatud
1 väiksem brokoli, õisikuteks
1 väiksem mahlane hapu õun, südamik eemaldatud, tükeldatud
peotäis peterselli, vartega

Pane India pähklid vähemalt 4 tundi enne supiteo algust soolaga maitsestatud vette likku.

Sulata supipotis keskmisel kuumusel kookosrasv, lisa sibul ja porru, kuumuta aeg-ajalt segades 7-8 minutit, lisa purustatud küüslauk, kuumuta veel paar minutit. Lisa brokoli, õun, värsked ürdid ja nii palju vett, et köögiviljad oleks napilt kaetud. Kata osaliselt kaanega ja lase madalal kuumusel podiseda, kuni brokoliõisikud on pehmed. Täpne aeg sõltub õisikute suurusest, väldi ülekeetmist. Tõsta pott tulelt, lisa loputatud ja nõrutatud India pähklid ning püreesta supp. Serveeri rukkileiva (ja avokaadoviilude) ning rukolalehtedega, millele piserdatud sidrunimahla, niristatud oliiviõli ja puistatud soolahelbeid.

Päevalilleseemne-hirsipuder

Ühel hommikul tekkis mul ootamatult isu pähklivõi järele, ent paraku kapiriiulitelt sellist toodet leida lootust ei olnud. Lahendust ei pidanud siiski kaugelt otsima, pähklid-seemned, pann ja pliidiraud muutsid probleemi olematuks. 

peotäis päevalilleseemneid
80 ml hirssi
160 ml vett
soola

1 tl kookosrasva
1 banaan, viilutatud
1 kollane kiivi, tükeldatud
jahvatatud tähtaniisi
soola
1 roheline kiivi, tükeldatud

Rösti kuumal pannil päevalilleseemned neid aeg-ajalt segades või raputades. Kelle köögivarustus ainult pliidiraudadega ei piirdu, võib kasutada ahju hüvesid. Kui seemned on aromaatsed ja kergelt kuldsed, vala need taldrikule jahtuma ning jahvata seejärel köögikombainis peeneks.

Pane paksupõhjalisse kastrulisse (eelistatult üleöö leotatud ja) loputatud hirsiterad, lisa vesi ja veidi soola. Lase keema tõusta ning hauta tasasel tulel aeg-ajalt segades, kuni hirss on pehme. Sega hulka päevalilleseemnejahu.

Sulata pannil madalal kuumusel kookosrasv, lisa banaaniviilud, kuumuta paar minutit, lisa seejärel kollase kiivi tükid, tähtaniis ja õige veidi soola. Sega läbi ja kuumuta veel paar minutit.

Serveeri putru kuumutatud banaani-kiiviseguga ning tükeldatud värske rohelise kiiviga.

Läätsed, nuikapsas ja vesikress

Vesikress on komponent, mida nii mõnegi toidu valmistamiseks tarvis on olnud, aga mida Tartu kandist seni saada ei olnud õnnestunud. Kui siin Inglismaal pühapäevasel turulkäigul peterselli, koriandri ja rukola lähistel vesikressi pakikesi silmasin, ei pidanud kaua nuputama, milline kotike nende hulgast valituks osutub. Kuna kõik roheline on parim värskelt, valmis juba samal õhtupoolikul alljärgnev Ottolenghist inspireeritud salat. Viimaste postituste põhjal olnuks muidugi üsna loogiline ennustada, et üritanuksin vähemalt osast vesikressist putru teha, aga olgu alljärgnev tõenduseks, et söön ka muud peale pudru.

80 ml rohelisi läätsi
160 ml vett
1/2 väikest küüslauguküünt
kaks peotäit vesikressi
peotäis peterselli
oliiviõli
sidrunimahla
soola
musta pipart
1 väiksem nuikapsas, kooritud ja peenikesteks kangideks lõigatud
veidi kitsepiimajuustu

Pane kastrulisse vesi ja läätsed, lase keema tõusta, alanda kuumust, kata osaliselt kaanega ja keeda, kuni läätsed on peaaegu pehmed (u 20 minutit). Kui läätsed keevad, haki tükike küüslauguküünt, vesikress ja petersell väga peeneks. Kui läätsed on pehmed, nõruta need vajadusel veest ning lisa kohe ürdi-küüslaugusegu, mõõdukalt oliiviõli, veidi sidrunimahla ning maitsesta soola-pipraga. Lisa nuikapsakangid, sega läbi ja maitsesta uuesti. Serveeri meelepärase kõva kitsepiimajuustu laastudega.

Hurmav hommikueine

Hetkel turul saada olevad hurmaad on lihtsalt võrratud: mahlased, mesimagusad ja üliküpsed. Nagu selgus täna hommikul, sobivad nad kakaoga suurepäraselt: ühelt tummist hapukust, teiselt nektarilaadset nestet. Juurde veel üht-teist head ja pisut paremat ning magustoitude kategooriasse liigituda võiv hommikusöök ongi sündinud.

1 suur ja väga küps hurmaa
4 sl (kitsepiima)jogurtit
2 sl toorkakaod
näpuotsatäis jahvatatud nelki
1 dl kaerahelbeid

Lõigu hurmaa väikesteks tükkideks, soovi korral võid ka püreestada. Sega pudrukausis ühtlaseks hurmaatükid, jogurt, kakao ja jahvatatud nelk, lisa kaerahelbed, sega korralikult. Kata kauss toidukilega ja tõsta ööseks külmkappi.

1 pirn
peotäis põldmarju
peotäis mandleid, röstitud ja hakitud
2 sl (kitsepiima)jogurtit
2 tl vedelat mett

Hommikul täienda putru meelepäraste lisanditega. Minul osutusid valituks pirniviilud ja põldmarjad. Lisasin veel jogurtit, tükeldatud mandleid ja niristasin peale värsket mett.

Kaerahelbe-amarandipuder

Väiksena eelistasin alati kaerahelbepudrule, mis minu jaoks liialt liimja konsistentsiga, neljaviljahelbeputru. Viimase tekstuur oli meeldivam ja maitse mitmeküllasem. Viimasel ajal on erinevate helveste segamine unustuste hõlma vajunud. Olen küll huvitavama tulemuse huvides koos keetnud kaerahelbeid ja -terasid, paar korda katsetanud kaera-rukkihelbeputru ning teinud ahjuputru hirsi ja amarandi segust, aga enamasti valmib hommikusöök siiski üht liiki helvestest, teradest või seemnetest. Mõni aeg tagasi jäi ühest toidublogist mõtteisse idee valmistada soe hommikusöök kaerahelvestest ja amarandist. Vaieldamatult kombinatsioon, mida tasub proovida. Tulemus on kreemine ka ainult veega keetes, oluline on putru pidevalt armastuse ja hoolega segada.

1 dl kaerahelbeid
2 sl amaranti
2 1/2 dl vett
soola

Pane kõik komponendid paksupõhjalisse kastrulisse, lase keema tõusta, alanda kuumust ning keeda pidevalt segades 15-20 minutit või kuni puder on endale meelepärase koostisega.

praadimiseks õli
1 Russeti õun, südamik eemaldatud, jämedalt viilutatud
5 viinamarja, poolitatud
veidi sidrunimahla
mündilehti ja lemon verbana't, tükeldatud

pekanipähkleid, röstitud
veidi vedelat mett

Soojenda pannil keskmisest suuremal kuumusel veidi õli, kalla pannile õunaviilud ning kuumuta segamata paar minutit. Kui õunaviilud on kullakarva ja hakkavad pruunistuma, keera neil teine külg, lisa viinamarjad, pigista peale sidrunimahla, puista peale tükeldatud ürdid ja kuumuta veel paar minutit.

Tõsta puder kaussi, säti peale puuviljasegu, puista üle röstitud pekanipähklitükkidega ning soovi korral nirista peale mett.

Riis, riivitud peet ja roheline salat mesiste seemnetega

Looduse suvine lopsakus sügise saabudes taandub, esimeste tugevamate külmade saabumiseni esineb kogu rikkalikkus kontsentreeritult värvilistes puulehtedes, et siis mõneks ajaks vaateväljast kaduda. Ent mitte täielikult: hea toidu armastajad teavad, et mustreid, tekstuure ja värve võib hilissügisel leida mullast. Musta lõuendiga moodustavad kontraste lillad ja oranžid porgandid, kollased kaalikad, valged naerid, pastinaagid ja sellerijuured, kollased ja sinised kartulid, punased, kollased ja triibulised peedid. Just nende viimaste puhul on oluline valida sobiv toiduvalmistusmeetod, et peetide erkroosad triibud liigsel kuumutamisel mitte pruuniks ei muutuks. Kõige kindlam variant on triibulist peeti toorelt süüa, aga mõne isendi maitse on selleks pisut liiga intensiivne ja vahel isegi kibedapoolne. Sel puhul on parim peeti kiirelt kuumutada.

praadimiseks õli
1 talisibul, diagonaalis viilutatud
1 väike Chioggia peet, jämedalt riivitud
2 tl punase veini äädikat
150 ml keedetud pruuni riisi
soola
1 pardimuna
värsket koriandrit

Soojenda pannil madalal kuumusel õli, lisa talisibulaviilud ja kuumuta aeg-ajalt segades paar minutit. Lisa riivitud peet, kuumuta segades veel paar minutit, maitsesta punase veini äädika ja soolaga. Sega hulka keedetud riis, kuumuta läbi. Löö pannile pardimuna ning kuumuta pidevalt segades, kuni toit on kreemjas. Tõsta pliidilt ja sega hulka jämedalt hakitud koriandrilehed.


paar peotäit salatilehti (rukolat, sinepilehti, lisaks midagi mahedamaitselist), väiksemateks tükkideks rebitud
1/2 väikest nuikapsast, tikkudeks lõigatud
1/2 avokaadot, kuubikutena
1 sl valge veini äädikat
soolahelbeid

Sega kõik komponendid kausis segi.


peotäis päevalilleseemneid
1 tl mett
1/2 tl paprikapulbrit
soola

Rösti pannil madalal kuumusel päevalilleseemneid, kuni need on aromaatsed. Lisa mesi, sool ja paprikapulber, kuumuta veel veidi ja sega, et kõik seemned oleksid maitseainetega kaetud. Kalla taldrikule, lase jahtuda ja pudista siis salatile.