Lapsepõlves oli tatral minu jaoks üks ja ainus kasutusviis: sellest valmistati tatraputru, mida hautati paarkümmend minutit vee ja piima segus, maitsestati soolaga ning serveeriti võisilma või hapukoorega. Esimesel juhul oli kena vaadata, kuidas lusikaga pudrukuhja otsa asetatud kollane võitükk sõmera tatratangu kuumuses aegamööda sulama hakkas, nii et kuldsed peenikesed nired mõõdukalt kiirustavas tempos taldrikuserva suunas voolasid. Teisel juhul moodustas kuum tatrapuder külma hapukoorega mõnusa kontrasti. Pudru möödapääsmatuks kaaslaseks serveerimisviisist sõltumata oli klaasitäis jahedat piima. Kui aastaid hiljem pakuti koolis tatraputru lõunaks ja üheskoos lihakastmega, suhtusin sellesse teatava reservatsiooniga, aga päris ära ka ei põlanud.
Viimasel ajal seevastu on tatrast minu uus lemmik kujunenud ning tema kasutusväli ei piirdu enam lihtsa pudru valmistamisega. Hommikul turgutab keha kuivatatud puuviljadega keedetud, kaneeli, kardemoni ja vanilliga maitsestatud ning värskete puuviljadega ja jogurtiga serveeritud aromaatne puder. Lõuna ajal on mõnus nautida värskusest pakatavaid salateid, kus tatrale seltsiks palju värsket (beebispinat, rukola, tomatid, kurk, redised ...) ning maitsestamata jogurti või hapukoore baasil valmistatud kaste. Õhtusöögiks on muuhulgas olnud ahjuvorm tatraga, kreemine kõrvitsa-kookospiimakarri ja lambalihahautis, serveeritud mõlemad loomulikult sõmera tatraga. Viimase aja kõige enam maitsemeeli erutanud avastus oli kahtlemata Iisraelis sündinud Londonis elava koka Yotam Ottolenghi retsepti järgi valminud kana-tatraroog. Seesugune täiuslik kulinaarne elamus, mis hõlmas endas pähklist tatratangu, erinevate vürtside segus kuumutatud mandleid, magusaid rosinaid ning hapusid ja krõmpse õunu, inspireerib edaspidigi tatart aina uutes kombinatsioonides proovima.
Kui ÜRO on 2013. aasta pühendanud kinoale, siis meie võiksime sel aastal kauge Lõuna-Ameerika kultuurtaime kõrval enam tähelepanu pöörata ka Eestis kasvatatavale tatrale, sest selle taime viljade kasulikkusest võiks rääkida pikalt. Ingliskeelsest eksitavast nimest buckwheat hoolimata ei kuulu tatar teraviljade hulka, vaid on suguluses hoopis rabarbri ja oblikaga, mis tähendab, et tatar on sobilik ka neile, kes gluteeni ei talu [1].Väidetavalt kujunes tatar kui kultuurtaim välja Aasia mägistes piirkondades vähemalt 2500 aastat tagasi, Euroopas hakati tatart kasvatama 15. sajandil, Eestis - 18. sajandil [2]. Kõige enam leidub tatras aeglaselt imenduvaid liitsüsivesikuid ehk polüsahhariide (tangude seedumisel jõuab glükoos tärklisest verre suhteliselt pika aja vältel, mis tähendab, et veresuhkru tase püsib kauem stabiilsena), lisaks on tatras rohkesti valke, mis on suhteliselt kergesti seeduvad ning sisaldavad inimesele asendamatuid aminohappeid arginiini ja lüsiini. Tatras on ohtralt B-rühma vitamiine ning märkimisväärselt E-vitamiini. Tatratangud on rikkalik magneesiumi-, fosfori-, mangaani- ja rauaallikas, väga hea kaaliumi-, tsingi- ja vaseallikas ning märkimisväärne joodi- ja seleeniallikas. Tähelepanuta ei saa jätta bioflavanoidide ohtrat sisaldust tatras. [3] Viimaste soodsat toimet seostatakse eelkõige südamehaiguste ennetamisega. [1]
Eesti poodidest võib tatart leida nii röstitud kui röstimata kujul - viimane on kuumutamata ning seepärast mõistagi tervislikum. Siinne toit valmis röstitud tatraga, mis andis roale mõnusa pähklise maitse, hetkel katsetan röstimata alternatiiviga.
1,5-2 sl õli
110 g tatart
30 g võid
50 g blanšeeritud mandleid, hakitud
0,5 tl kaneeli, vürtsisegu, köömneid ja kardemoni
2 sibulat, peeneks hakitud
60 g korinte ehk väikseid seemneteta rosinaid
4-6 väikest kanakintsu, tükeldatud (u 2x2 cm)
soola ja musta pipart
2 haput õuna (nt "Antoonovka", "Granny Smith"), südamik eemaldatud, lõigatud 16 tükiks
2 oksa värsket tüümiani
50 ml brändit
110 ml vett või kanapuljongit
20 g peterselli, peeneks hakitud
Keeda tatar kastrulis pehmeks. Selleks kulub 15-20 minutit ja mahu järgi tatrast kolm korda enam vett. Samal ajal sulata pannil pool võikogusest ning kuumuta selles tükeldatud mandleid ja vürtse. Kuumuta segades 4-5 minutit ning kalla segu kaussi. Pane pann uuesti pliidile (vahepeal pesta pole tarvis), kuumuta sellel õli ja ülejäänud või ning kuumuta sibulaid aeg-ajalt segades umbes 15-20 minutit. Tõsta karamellistatud sibulad kaussi mandlisegu juurde, lisa korindid ja tõsta kõrvale. Maitsesta kanatükke soola ja musta pipraga. Puhasta pann ning aseta tulele. Pane kuumale pannile veidi õli ning pool kana- ja õunatükkidest ühe tüümianioksaga. Küpseta, kuni kanatükid on kuldsed ja õunad pruunistunud. Tõsta valmis segu taldrikule ning korda sama protseduuri teise osaga kanast, õuntest ja tüümianist. Lisa varem küpsetatud kana-õuna-tüümianisegu ning kalla üle brändiga. Lase alkoholil aurustuda. Vala juurde vesi või puljong, lase veidi kokku keeda ning lisa valmiskeedetud tatar, mandlid-sibula-rosinasegu ja petersell. Maitsesta soolaga. Serveeri kohe.
1. The World's Healthiest Foods
2. Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus
3. Zilmer, M., Kokassaar, U., Lill, A. (2012) Normaalse söömise käsiraamat. Avita (lk 58-59)
