Granaatõunasibulad

Mõni päev tagasi valmistasin Green Kitchen Stories uue, järjekorras teise ja taas võrratutest piltidest ning suurepärastest ideedest tulvil kokaraamatu "Green Kitchen Travels" järgi tajine'i, kus esindatud kõik magusapoolsed juurikad ehk porgand, pastinaak ja bataat ning pikast hautamisest täidlaseks paisunud rosinad. Lisaks veel suvikõrvitsat ja tomateid ning loomulikult ürte-vürtse. Otsustasin roa millegi hapukaga viimistleda. Juhusliku eksperimendi tulemusena sündis uus sügisene lemmik: karamellistatud sibulad, millele annavad karakterit granaatõunaseemned, -mahl ja -siirup.


seesamiseemneõli
1 punane sibul, peenelt viilutatud
(roosat himaalaja) soola
granaatõunasiirupit (ehk -melassi)
granaatõunaseemneid ja -mahla (piisab sellest, mis seemnete välja võtmisega eraldub)

Aja keskmisel kuumusel õli pannil soojaks, lisa sibularattad ja veidi soola. Kuumuta aeg-ajalt segades, kuni sibulad on kokku vajunud, pehmenenud ja kullakarva. Lisa granaatõunamahl ja -seemned ning -siirup, kuumuta segades veel paar minutit. Serveeri hautiste või salatitega.

Kreemine brokoli-õunasupp

Kui Sarah B. kirjutab oma ajaveebis, et ülikasulik brokoli pole talle eriti imponeerinud, siis mulle on see köögivili alati meeltmokkamööda olnud. Toorelt on õisikud minu jaoks pisut mõrkjad, aga aurutatult, vokitult, praetult ja röstitult meeldivad nad mulle väga. Kuna minu tudengipõlve juurde ahi ei kuulu, on röstimismeetod reserveeritud vaheaegadeks, seniks tuleb otsida alternatiive. Viimati proovisin Sarah B.-st inspireerituna brokolist suppi teha. Mekkis kreemiselt, ent siiski värskendavalt.

1 dl India pähkleid
1/2 tl soola

kookosrasva
1 sibul, tükeldatud
1 porru, pikkupidi poolitatud ja viilutatud
1 küüslauguküüs, peeneks hakitud
10 lemon verbana lehte, peeneks viilutatud
1 väiksem brokoli, õisikuteks
1 väiksem mahlane hapu õun, südamik eemaldatud, tükeldatud
peotäis peterselli, vartega

Pane India pähklid vähemalt 4 tundi enne supiteo algust soolaga maitsestatud vette likku.

Sulata supipotis keskmisel kuumusel kookosrasv, lisa sibul ja porru, kuumuta aeg-ajalt segades 7-8 minutit, lisa purustatud küüslauk, kuumuta veel paar minutit. Lisa brokoli, õun, värsked ürdid ja nii palju vett, et köögiviljad oleks napilt kaetud. Kata osaliselt kaanega ja lase madalal kuumusel podiseda, kuni brokoliõisikud on pehmed. Täpne aeg sõltub õisikute suurusest, väldi ülekeetmist. Tõsta pott tulelt, lisa loputatud ja nõrutatud India pähklid ning püreesta supp. Serveeri rukkileiva (ja avokaadoviilude) ning rukolalehtedega, millele piserdatud sidrunimahla, niristatud oliiviõli ja puistatud soolahelbeid.

Päevalilleseemne-hirsipuder

Ühel hommikul tekkis mul ootamatult isu pähklivõi järele, ent paraku kapiriiulitelt sellist toodet leida lootust ei olnud. Lahendust ei pidanud siiski kaugelt otsima, pähklid-seemned, pann ja pliidiraud muutsid probleemi olematuks. 

peotäis päevalilleseemneid
80 ml hirssi
160 ml vett
soola

1 tl kookosrasva
1 banaan, viilutatud
1 kollane kiivi, tükeldatud
jahvatatud tähtaniisi
soola
1 roheline kiivi, tükeldatud

Rösti kuumal pannil päevalilleseemned neid aeg-ajalt segades või raputades. Kelle köögivarustus ainult pliidiraudadega ei piirdu, võib kasutada ahju hüvesid. Kui seemned on aromaatsed ja kergelt kuldsed, vala need taldrikule jahtuma ning jahvata seejärel köögikombainis peeneks.

Pane paksupõhjalisse kastrulisse (eelistatult üleöö leotatud ja) loputatud hirsiterad, lisa vesi ja veidi soola. Lase keema tõusta ning hauta tasasel tulel aeg-ajalt segades, kuni hirss on pehme. Sega hulka päevalilleseemnejahu.

Sulata pannil madalal kuumusel kookosrasv, lisa banaaniviilud, kuumuta paar minutit, lisa seejärel kollase kiivi tükid, tähtaniis ja õige veidi soola. Sega läbi ja kuumuta veel paar minutit.

Serveeri putru kuumutatud banaani-kiiviseguga ning tükeldatud värske rohelise kiiviga.

Läätsed, nuikapsas ja vesikress

Vesikress on komponent, mida nii mõnegi toidu valmistamiseks tarvis on olnud, aga mida Tartu kandist seni saada ei olnud õnnestunud. Kui siin Inglismaal pühapäevasel turulkäigul peterselli, koriandri ja rukola lähistel vesikressi pakikesi silmasin, ei pidanud kaua nuputama, milline kotike nende hulgast valituks osutub. Kuna kõik roheline on parim värskelt, valmis juba samal õhtupoolikul alljärgnev Ottolenghist inspireeritud salat. Viimaste postituste põhjal olnuks muidugi üsna loogiline ennustada, et üritanuksin vähemalt osast vesikressist putru teha, aga olgu alljärgnev tõenduseks, et söön ka muud peale pudru.

80 ml rohelisi läätsi
160 ml vett
1/2 väikest küüslauguküünt
kaks peotäit vesikressi
peotäis peterselli
oliiviõli
sidrunimahla
soola
musta pipart
1 väiksem nuikapsas, kooritud ja peenikesteks kangideks lõigatud
veidi kitsepiimajuustu

Pane kastrulisse vesi ja läätsed, lase keema tõusta, alanda kuumust, kata osaliselt kaanega ja keeda, kuni läätsed on peaaegu pehmed (u 20 minutit). Kui läätsed keevad, haki tükike küüslauguküünt, vesikress ja petersell väga peeneks. Kui läätsed on pehmed, nõruta need vajadusel veest ning lisa kohe ürdi-küüslaugusegu, mõõdukalt oliiviõli, veidi sidrunimahla ning maitsesta soola-pipraga. Lisa nuikapsakangid, sega läbi ja maitsesta uuesti. Serveeri meelepärase kõva kitsepiimajuustu laastudega.

Hurmav hommikueine

Hetkel turul saada olevad hurmaad on lihtsalt võrratud: mahlased, mesimagusad ja üliküpsed. Nagu selgus täna hommikul, sobivad nad kakaoga suurepäraselt: ühelt tummist hapukust, teiselt nektarilaadset nestet. Juurde veel üht-teist head ja pisut paremat ning magustoitude kategooriasse liigituda võiv hommikusöök ongi sündinud.

1 suur ja väga küps hurmaa
4 sl (kitsepiima)jogurtit
2 sl toorkakaod
näpuotsatäis jahvatatud nelki
1 dl kaerahelbeid

Lõigu hurmaa väikesteks tükkideks, soovi korral võid ka püreestada. Sega pudrukausis ühtlaseks hurmaatükid, jogurt, kakao ja jahvatatud nelk, lisa kaerahelbed, sega korralikult. Kata kauss toidukilega ja tõsta ööseks külmkappi.

1 pirn
peotäis põldmarju
peotäis mandleid, röstitud ja hakitud
2 sl (kitsepiima)jogurtit
2 tl vedelat mett

Hommikul täienda putru meelepäraste lisanditega. Minul osutusid valituks pirniviilud ja põldmarjad. Lisasin veel jogurtit, tükeldatud mandleid ja niristasin peale värsket mett.

Kaerahelbe-amarandipuder

Väiksena eelistasin alati kaerahelbepudrule, mis minu jaoks liialt liimja konsistentsiga, neljaviljahelbeputru. Viimase tekstuur oli meeldivam ja maitse mitmeküllasem. Viimasel ajal on erinevate helveste segamine unustuste hõlma vajunud. Olen küll huvitavama tulemuse huvides koos keetnud kaerahelbeid ja -terasid, paar korda katsetanud kaera-rukkihelbeputru ning teinud ahjuputru hirsi ja amarandi segust, aga enamasti valmib hommikusöök siiski üht liiki helvestest, teradest või seemnetest. Mõni aeg tagasi jäi ühest toidublogist mõtteisse idee valmistada soe hommikusöök kaerahelvestest ja amarandist. Vaieldamatult kombinatsioon, mida tasub proovida. Tulemus on kreemine ka ainult veega keetes, oluline on putru pidevalt armastuse ja hoolega segada.

1 dl kaerahelbeid
2 sl amaranti
2 1/2 dl vett
soola

Pane kõik komponendid paksupõhjalisse kastrulisse, lase keema tõusta, alanda kuumust ning keeda pidevalt segades 15-20 minutit või kuni puder on endale meelepärase koostisega.

praadimiseks õli
1 Russeti õun, südamik eemaldatud, jämedalt viilutatud
5 viinamarja, poolitatud
veidi sidrunimahla
mündilehti ja lemon verbana't, tükeldatud

pekanipähkleid, röstitud
veidi vedelat mett

Soojenda pannil keskmisest suuremal kuumusel veidi õli, kalla pannile õunaviilud ning kuumuta segamata paar minutit. Kui õunaviilud on kullakarva ja hakkavad pruunistuma, keera neil teine külg, lisa viinamarjad, pigista peale sidrunimahla, puista peale tükeldatud ürdid ja kuumuta veel paar minutit.

Tõsta puder kaussi, säti peale puuviljasegu, puista üle röstitud pekanipähklitükkidega ning soovi korral nirista peale mett.

Riis, riivitud peet ja roheline salat mesiste seemnetega

Looduse suvine lopsakus sügise saabudes taandub, esimeste tugevamate külmade saabumiseni esineb kogu rikkalikkus kontsentreeritult värvilistes puulehtedes, et siis mõneks ajaks vaateväljast kaduda. Ent mitte täielikult: hea toidu armastajad teavad, et mustreid, tekstuure ja värve võib hilissügisel leida mullast. Musta lõuendiga moodustavad kontraste lillad ja oranžid porgandid, kollased kaalikad, valged naerid, pastinaagid ja sellerijuured, kollased ja sinised kartulid, punased, kollased ja triibulised peedid. Just nende viimaste puhul on oluline valida sobiv toiduvalmistusmeetod, et peetide erkroosad triibud liigsel kuumutamisel mitte pruuniks ei muutuks. Kõige kindlam variant on triibulist peeti toorelt süüa, aga mõne isendi maitse on selleks pisut liiga intensiivne ja vahel isegi kibedapoolne. Sel puhul on parim peeti kiirelt kuumutada.

praadimiseks õli
1 talisibul, diagonaalis viilutatud
1 väike Chioggia peet, jämedalt riivitud
2 tl punase veini äädikat
150 ml keedetud pruuni riisi
soola
1 pardimuna
värsket koriandrit

Soojenda pannil madalal kuumusel õli, lisa talisibulaviilud ja kuumuta aeg-ajalt segades paar minutit. Lisa riivitud peet, kuumuta segades veel paar minutit, maitsesta punase veini äädika ja soolaga. Sega hulka keedetud riis, kuumuta läbi. Löö pannile pardimuna ning kuumuta pidevalt segades, kuni toit on kreemjas. Tõsta pliidilt ja sega hulka jämedalt hakitud koriandrilehed.


paar peotäit salatilehti (rukolat, sinepilehti, lisaks midagi mahedamaitselist), väiksemateks tükkideks rebitud
1/2 väikest nuikapsast, tikkudeks lõigatud
1/2 avokaadot, kuubikutena
1 sl valge veini äädikat
soolahelbeid

Sega kõik komponendid kausis segi.


peotäis päevalilleseemneid
1 tl mett
1/2 tl paprikapulbrit
soola

Rösti pannil madalal kuumusel päevalilleseemneid, kuni need on aromaatsed. Lisa mesi, sool ja paprikapulber, kuumuta veel veidi ja sega, et kõik seemned oleksid maitseainetega kaetud. Kalla taldrikule, lase jahtuda ja pudista siis salatile.