Vastlapäev

Kahel eelmisel aastal olin vastlapäeval Inglismaal, seepärast tähendas püha pidamine noil kordadel pannkookide küpsetamist ehk sisuliselt kaht pühapäevale omast hommikusööki ühel nädalal. Kuklite tegemiseks oleksin kohalikust mahepoest presspärmi küll leidnud, aga saiakeste küpsetamiseks vajaliku ahjuga olnuks keerulisemad lood. Kuivatatud rohelistest hernestest või põldubadest supp aga vajab õige meki saavutamiseks väga pikka keetmisaega, mis end iga 15 minuti järel välja lülitava elektrisüsteemi puhul oleks tähendanud iga veerandtunni möödudes köögi külastamist. Kokkuvõttes jõudsin järeldusele, et Roomas olles tehkem ikka roomlaste moodi.

Sel aastal olin vastlapäeval Tartus. Traditsioonilisest pühast oli asi kaugel: puudus lumi ehk kõik talispordialad jäid päevakavast välja. Ma ei külastanud kõrtsi (ehkki kohalikku baari võinuks ju minna), ei rüübanud punast märjukest, ei käinud kosjas (võib-olla kahetsen seda peagi, ütles ju vanarahvas, et 22...). Küll aga vältisin edukalt ketramistöid ning sõin hernesuppi ja koduleiba, jõin taimeteed ja maiustasin pisikeste vastlakuklitega. Maitsed olid mõnusad, ega osanudki millestki puudust tunda.

Hernesupp magusate köögiviljade ja mädarõikaga (suunaviidaks oli blogi My Blue and White Kitchen)

15 g võid
1 suur sibul, tükeldatud
1 kollane porgand, tükeldatud
1 pastinaak, tükeldatud
1/2 kaalikat, tükeldatud
2 tl kuivatatud majoraani
500 g suitsukoot (lepasuits)
500 g kuivatatud rohelisi herneid, üleöö leotatud, loputatud ja nõrutatud
maitse järgi soola

Sulata suures potis madalal kuumusel või, lisa kõik tükeldatud köögiviljad ning kuumuta aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas ja juurikad pehmenenud. Lisa majoraan ning kuumuta veel paar minutit. Pane potti suitsukoot ja herned, vala peale 2,5 l külma vett. Aja keema ning lase madalal kuumusel 1,5 tundi podiseda. Vajadusel eemalda vahtu. Tõsta koot potist välja, eemalda kamar, tükelda liha ning tõsta lihatükid ja kondid tagasi potti. Keeda tasasel tulel veel 1,5 tundi. Vahepeal maitsesta leent soolaga (aga arvesta, et liha muudab vedeliku soolasemaks).

serveerimiseks supi sisse mädarõigast ja hakitud rohelist sibulat ning kõrvale rukkileiba, võid ja soolahelbeid

Vastlakuklikesed (põhineb Tareq Taylori retseptil, mille leidsin tema raamatust "Lihtsad lemmikud")

25 g võid
1 dl piima
4 sl keefirit
2 sl mett
12 g presspärmi
1/4 tl soola
1/4 tl jahvatatud kardemoni
2 dl speltapüüli
2 dl spelta täisterajahu (peen jahvatus)
muna määrimiseks

Sulata kastrulis või, lisa piim, keefir ja mesi, sega läbi. Kontrolli, et saadud segu oleks käesoe, ning lahusta selles presspärm. Lisa sool ja kardemon. Sõelu järk-järgult pidevalt sõtkudes juurde jahu, kuni tainas kausi küljest lahti laseb. Puista tainale veidi jahu, kata rätikuga ning lase soojas kahekordseks kerkida (selleks kulub umbes tund). Aja kerkinud tainas kergelt jahusele tööpinnale ning vormi sellest 15 pisikest palli (kaaluga 30-35 grammi). Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pane peale rätik ning lase umbes pool tundi kerkida. Kuumuta ahi 200 kraadini. Pintselda kukleid pealt munaga. Küpseta ahjus 10 minutit. Lase jahtuda.

Lõika kuklitelt kaaned pealt ning uurista veidi sisu välja, et neisse rohkem täidist mahutada. Tavapärasest pisema suurusega kuklid võimaldavad eksperimenteerida suurema hulga erinevate maitsekombinatsioonidega. Mul leidsid kasutust mustikad, mustad sõstrad, pohlad, tikrid, õuna-jõhvikamoos, mandlid, hele ja tume toor-roosuhkur, vahtrasiirup, vanilli- ja mandliekstrakt, vahukoor, kitsepiimast kohupiim ja toorjuust. Lemmikuks olid kuklid, milles täidiseks kodune martsipanimass (kolmele kuklile u 30 g jahvatatud mandleid, 15 g rafineerimata tuhksuhkrut ja munavalget nii palju, et konsistents oleks vedelapoolne), sulatatud mustad sõstrad ning õhuline segu kitsepiimatoorjuustust, vahukoorest ja vahtrasiirupist. Kaane peale muidugi ka veidi rafineerimata tuhksuhkrut.