Salat varastest sügisandidest

Mulle tundub, et olgu asukoht ja tegevusala milline tahes, Eestis üles kasvanud inimese jaoks jääb 1. september ikka sügise algust tähistama. Lisaks õpilase staatuses olevatele noortele saavad järsku asisema ilme ka nende pereliikmed ning kummalisel kombel sugulased-tuttavadki. Suverütm muutub jahedamate ilmade ja muutunud saatekavaga järsku kuidagi kohatuks. Varahommikused suplused, lõunasse veninud hommikusöögid, laisad paljasjalgsed marjaretked, hetke ajel teoks tehtud väljasõidud mõnusate toidupausidega ning kaua igatsetud piknikud muutuvad kiirelt helgeteks mälestusteks. Varsti näib, nagu oleks see kõik vaid kaunis unenägu olnud. Poristel sügisõhtutel, arktiliste temperatuuridega talveöödel või lörtsistel kevadhommikutel ei võigi kindel olla, kas suvi siinsel laiuskraadil üldse igal aastal saabub. Aga ta tuleb üha uuesti, kui mitte varem, siis juulikuus kindlasti. Kord kohal, saab selgeks, miks me teda alati nii truult ootame ja andunult armastame. Suvi on siinmail eriline, teda tuleb nautida kogu ta üürikese kestvuse vältel ja kõigi meeltega.Vähemalt sama oluline on temast õigel hetkel lahti lasta, mitte takistada ta minekut, mitte temast kramplikult kinni hoida ja ise narriks muutuda. Tuleb elegantselt keerata selg, korra ehk veel viibata, hillitsetult, eneseteadlikult, ning olla valmis saagiküllaseks sügiseks.

Tänasel hommikusöögilaual ei leidnud maasikaid, vaarikaid, nektariine, virsikuid ega aprikoose. Polnud tomatit, kurki, suvikõrvitsat, pommut, basiilikut ega punet. Salatikausis said maitsestamata jogurtiga täiuslikuks sügissümfooniaks segatud hoopis algava hooaja parimad palad.

punast peeti (peedid tervelt koorega keedetud, seejärel kooritud, hakitud, segatud õli, punase veini äädika, hakitud pune ja soolaga ning 180 kraadi juures 30 minutit küpsetatud, siis jahutatud)
õunu (paradiisiõunu ja "Valget klaari")
kupatatud ja vajutise all olnud seeni
valget sibulat, hakitud
keedetud muna, hakitud
lehtpeeti, peenelt hakitud
pohli
salveid, peenteks ribadeks hakitud
maitsestamata jogurtit
roosat soola

Kõike vastavalt oma maitse-eelistustele, nautida värske koduleivaga.  Kui kauss tühi, ei meenugi enam, miks sügise saabumine esialgu nii vastumeelne näis...

Tervitushommikueine

Meie peres on hommikusööke alati oluliseks peetud ning mul tõepoolest ei meenu aega, mil päeva esimene toidukord oleks vahele jäetud. Ka toitumisteadlased rõhutavad hommikusöögi olulisust - kui organism ei saa toiduga vajalikus koguses süsivesikuid, peab maks keha varude arvelt lisatööd tegema, et veresuhkru taset normis hoida. See aga on organismile täiesti ebavajalik lisakoormus. Hommikusöögist saadav energia läheb enamasti kohe käiku, sest hommikul pole organismil ei võimalust ega vajadust tekitada süsivesikutest salvestusrasva. (Zilmer, Kokassaar, Lill 2012)

Hommikusööki naudin vist praegugi toidukordadest enim - eriti neil kordadel, mil kuhugi kiiret ei ole.  Pärast hommikust joogat on mõnus konksu otsast põll haarata ja köögis toimetama hakata, et päeval oleks kaunis algus. Vahel suudab maitsev hommikusöök isegi veidi asendust pakkuda päikesele, millest siin pimedas põhjas nii sageli puudu on.

Retsept pärineb Sarah Brittoni inspireerivast blogist "My New Roots", kogused on kohandatud kahele sööjale. Tegevuskäik näib pikk, aga tegelikkuses kulub just nõnda palju aega, et jõuab algavaks päevaks plaane teha. Hõrk hommikueine kõrvaldab viimsedki põhjused, mis oma tegevuskava elluviimist takistada võiksid.

1 punane sibul
1 keskmise suurusega bataat e maguskartul (u 400 g)
100 g kirsstomateid (kollaseid ja punaseid)
2 suurt peotäit spinatilehti (u 80 g)
2 muna
1 sl äädikat
kookosrasva
soola
musta pipart

Koori ja viiluta sibul. Sulata pannil madalal kuumusel veidi kookosrasva, lisa sibularattad ja pisut soola. Kuumuta vaiksel tulel aeg-ajalt segades umbes pool tundi, kuni sibulad on karamellistunud ehk pehmed, tumenenud ja magusad. Ära panni pese.

Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Pese, vajadusel koori ja viiluta maguskartul. Viilud võiksid olla umbes poole sentimeetri jämedused. Tõsta peopessa veidi kookosrasva, lase sel sulada ning määri kõik bataadiviilud kergelt kookosrasvaga. Lao viilud soovitavalt ühe kihina ahjuplaadile (kui ühe kihi asemel on mitu, on tulemuseks mitte röstitud, vaid pigem kergelt aurutatud bataadiviilud - ka need maitsevad muidugi hästi!). Jäta ühte äärde veidi ruumi tomatitele. Pese ja poolita kirsstomatid, aseta ka need ahjuplaadile. Rösti köögivilju ahjus umbes 20 minutit. Hoia serveerimiseni ahjus.

Kui sibulad ja ahjuköögiviljad on valmis, pošeeri munad. Selleks võta kaks väikest tassi või ramekin-vormi ning löö kumbagi muna lahti. Kuumuta kastrulis vesi ja lisa supilusikatäis äädikat. Keera kuumus väiksemaks, nii et vesi vaid podiseks. Tekita vette vispli abil väike "keeris", libista munad vette (vajadusel vormi munavalget veidi lusika abil) ning keeda neid tasasel tulel umbes 4 minutit. Tõsta munad köögipaberile, et neid liigsest veest nõrutada.

Kuni munad keevad, tõsta sibulapannile spinatilehed ning kuumuta neid paar minutit aeg-ajalt segades.


Tekita röstitud bataadiviiludest mõlema sööja taldrikule väikesed kuhjad. Järgmiseks kihiks tõsta kuumutatud spinatilehed, siis karamellistatud sibulad ning kõige peale aseta pošeeritud munad. Laota loominguliselt taldrikutele röstitud kirsstomatipoolikud. Jahvata peale meresoola ja musta pipart. Naudi meelepärase joogi ja hea seltskonnaga. Oleks selliseid hommikuid vaid sagedamini ...