Soolased suvikõrvitsavahvlid kahe erineva kattega

Kui hommikuti on tarvis kuhugi graafikujärgselt jõuda, kipub hommikusöögiks ikka pisut liiga vähe aega jääma: võin ärgata varem ja kõik vajalikud toimingud tehtud saada, aga minule tarvilik nautimispooltund kahaneb ikka nautimisminutiteks. Seda eriti juhtudel, mil vilunud pudru- või võileivavalmistamisliigutuste asemel muid tehnikaid kasutada on vaja. Tänaseks hommikuks olime plaaninud soolaseid suvikõrvitsavahvleid kahe erineva kattega, süüdlaseks lahtine petipakk, veidi vaevatud moega külmkapis oma aega ootav rullkõrvits ja aknalaual täpselt parajasse küpsusastmesse jõudnud mango. Hommikune toimetamine köögis oli tõeliselt tempokas: eT ja mina müksasime teineteist pidevalt erinevate kehaosadega, terad maisitõlvikust lendasid põrandale, minu oranž pluus sai mao asukohale viitava punase täpi granaatõunamelassist ning üks armas savikauss jäi ilma killukesest oma äärest, aga õnneks sündis sellest kõigest midagi maitsvat.

Algset retsepti, mis on pärit blogist Dolly and Oatmeal, sai tegemise käigus veidi kohendatud. Või kui täpsem olla, siis esimesed muudatused tekkisid pea iseenesest... eT lubas koostisosad juba eelmisel õhtul paberile kirja panna, et hommikul kohe tegutsema saaks asuda, mina pidin komponendid kokku segama. Komponentide loetelu algus oli igati loogiline, aga kolmandal real oli ootamatult kirjas "2 tsp freshly ground black pepper". Pärast viiendat keerdu pipart keeldus mu käsi edasisest koostööst ja mõtlesin endamisi, et on see retseptilooja vast pipraarmastaja! Lõpuni jõudes selgus, et soola pole soovitatud üldse lisada. Kuna minu arvates on veidi soola hädavajalik igas toidus, et maitsed paremini välja tuleksid, toimisin ka sel korral vastavalt oma tõekspidamisele: algul näpuotsaga, pärast esimest magedavõitu vahvlit ikka juurde. Hiljem selgus, et väsinud retseptikirjutaja oli retsepti omatahtsi pisut lühendanud ning soolarea alguse pipra oma lõpuga ühendanud... Meeleolukaid hommikuid!

10 kogukat, pealt krõbedat ja seest pontsakat vahvlit

2 tassi jahu (mul oli segu tatra-, riis-, maisi- ja kikerhernejahust)
1 1/2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
värskelt jahvatatud musta pipart
1 1/2 tassi petti
2 muna
1 jämedalt riivitud suvikõrvits
3 sl oliiviõli
1 hakitud küüslauguküüs
peotäis hakitud värskeid basiilikulehti

Mõõda väiksemasse kaussi jahu, küpsetuspulber, sool ja pipar, sega läbi. Suuremas kausis vispelda kokku pett, munad, oliiviõli, küüslauk ja basiilik, lisa suvikõrvits ja lõpuks kuivained. Tainas jääb üsna paks, mis annab tulemused tihked vahvlid, mis pealt siiski mõnusalt krõbedad. Eelsoojenda vahvlirauad, määri need kergelt meelepärase kuumust taluva õliga ning küpseta keskmisel kuumusel vahvlid. Kuldpruunist toonist õige veidi tumedamate vahvlite maitse ja tekstuur on parimad. Valmis vahvleid võid vajadusel ahjus soojas hoida.

1 maisitõlvik
2 tl kookosrasva
1 pisike hakitud šalottsibul
veidi paprikapulbrit
Kuumuta väikeses kastrulis madalal kuumusel kookosrasv, kuumuta selles sibulat, kuni see muutub klaasjaks. Lisa maisiterad ja paprikapulber, kuumuta pidevalt segades paar minutit.

1/2 mangot
1 väike kollane paprika
1 talisibul
peotäis koriandrit
1/2 laimi mahl
näpuotsatäis soola
Haki mango kuubikuteks, paprika õhemateks lühemateks ribadeks, talisibul nurga all viiludeks, koriander jämedalt. Pane kõik kaussi ning sega laimimahla ja soolaga läbi.

kodujuustu
granaatõunamelassi
näpuotsatäis soola
mõned ahjus kuivatatud tomatid
Sega kodujuustu hulka maitse järgi granaatõunamelassi ja vajadusel õige pisut soola, lisa kuivatatud tomatite neljandikud.

Tõsta ühele vahvlile mangosalatit ja kuumutatud maisi, teisele kodujuustusegu, salatilehti ja tomativiile.

Nagu näha, ei jõudnud hommikul isegi pilti teha. Õigemini võib seda järeldada sellest, et midagi pole näha!

Porgandi-odrajahukarask päevalilleseemnetega

Siinses veebiruumis valitsenud vaikus on veninud nõnda pikaks, et ka kõige sõnaosavam jääks hätta viimase postituse ja uue sissekande vahelise ajalõhe ületamisel. Juba kuid olen mänginud mõttega blogi mustandite leht lahti lüüa ning pärast pikka hommikueinet, kosutavat lõunat või luksuslikku õhtusööki siia mõni meelepärasem maitseelamus üles märkida, aga tegudeni pole seni veel jõudnud. Küllap on põhjuseks minu halb harjumus alustada oma internetiseanssi teiste blogide uute sissekannete lugemisega. Kui see kord tehtud, on juba järgmine söögiaeg kätte jõudnud ja kes siis näljasena toidust kirjutada suudab... Lisaks olen ikka arvanud, et hea blogisissekanne peab samaaegselt sisaldama kolme elementi: uuenduslikku retsepti, isuäratavat fotot ja inspireerivat teksti. Ja alati on vähemalt üks neist puudu olnud! Ka tänane õhtu pole erandiks, aga nüüdsest alates järgin põhimõtet, et "tehtud" on pahatihti parem kui "täiuslik". Püüan edaspidi kirjutada sagedamini ning jagada retseptidele lisaks mõtteid toidust ja teha ülevaateid oma toiduelamustest.

Alustuseks iseseisvuse taastamise päeva hommikuks valminud karask, mis tekitas kõigis sööjais mõnusalt koduse tunde ja meeldis isegi mu vennale, kes muidu karaskit üldse ei söö. Tea nüüd, kas põhjuseks hea retsept või kalendripühast tingitud isamaaline meelsus... Või hoopis lisandid, mis pärit eelmisel päeval Karilatsis toimunud ökolaadalt ja meie oma sahvrist? 

Kattekombinatsioone oli kohvi kõrvale kolm: suitsuangerjas, Kolkja hapukurk ja till; sõir, kollased kirsstomatid ja petersell; kõva kitsepiimajuust, suhkruta õunakeedis ja vaarikamoos. 

2 suurt muna
0,5 sl mett
0,5 tl soola
2,5 dl petti
3,5 dl odrajahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl söögisoodat
2 väiksemat porgandit, riivitud
25 g võid
pealepuistamiseks peotäis päevalilleseemneid

Kuumuta ahi 180 kraadini. Võta 23cm läbimõõduga (klaasist) vorm, pane sinna või ning tõsta ahju sulama. Klopi kausis lahti munad, lisa mesi (kui kasutad kristalliseerunud mett, võid selle hoopis sulavõile lisada, et mesi vedelamaks muutuks ja ühtlaselt tainasse jaotuks), sool ja pett. Sega teises kausis omavahel odrajahu, küpsetuspulber ja söögisooda ning kalla munasegu hulka. Lisa riivitud porgandid ja sulavõi (enne määri vormi põhi ja seinad sulavõiga), väldi ülesegamist. Kalla tainas vormi ning puista üle päevalilleseemnetega. Küpseta 30 minutit, kuni karask on nii pealt kui põhjast kuldne. Naudi ahjusoojalt meelepäraste lisanditega. Või on klassikaline luksus, kõik muu liigitub juba hedonismi alla, aga korra aastas hommikuti ju võib!