Kooretarretiste koorekiht

Tuttav kokk selgitas mulle kunagi, et tal pole kulinaarmaailmas üht kindlat autoriteeti või eeskuju, sest kui oleks, leitaks ta toiduvalmistamisstiilis sarnasusi tema mainitud koka käekirjaga ning suure tõenäosusega järgneksid süüdistused kopeerimises. Mind õnneks selline oht ei ähvarda, sest kokk ma ei ole ning originaalsusele ei pretendeeri, seepärast võin ütelda, et minu absoluutseteks lemmikuteks kokandusmaailmas on Yotam Ottolenghi ja Sami Tamimi. Esialgu arvasin, et see on teatava aja järel mööduv vaimustusepuhang, ent pärast mitmeaastast aina tugevnevat kiindumust oleks seda juba kohatu väita. Ja mis kõige hämmastavam, selles (paraku küll ühepoolses!) kirglikus suhtes pole olnud ühtegi halli ja igavat argipäeva: iga koos veedetud hetk pakub üha uusi maitseüllatusi ja -elamusi, pärast mida tõden ikka ja jälle, et paremaks enam minna ei saa. Aga saab küll. Olen kogetud toidunaudingute eest oma kahele iidolile siiralt tänulik ja loodan, et kulinaarne muusa ei kavatse neist hetkekski lahkuda.

Tänaõhtune suurüllataja oli võrratuid maitserännakuid pakkuvast kokaraamatust "Jerusalem" pärit kooretarretise valmistamise juhend. Tegin vaid ühe muudatuse: vähendasin suhkrukogust enam kui poole võrra, aga seda teen pea kõigi koogi- ja magustoiduretseptide puhul. Kõik ülejäänu oli täiuslik. Olen veendunud, et paremat kooretarretist ei ole võimalik valmistada. Ausalt.

 Ühe sööja kohta

50 ml täisrasvast toorpiima
50 ml vahukoort (Nopri on suurepärane valik)
10 g rafineerimata suhkrut
1 želatiinileht
50 ml Kreeka jogurtit
tükike vanillikauna

Pane želatiinilehed külma vette. Mõõda väikesesse kastrulisse piim, vahukoor, suhkur ning vanillikaun ühes sellest eemaldatud seemnetega. Kuumuta saadud segu keemiseni, tõsta tulelt, eemalda vedelikust vanillikaun ning pese see puhtaks. Mõõda suuremasse kaussi Kreeka jogurt ning lisa sellesse pidevalt vispeldades peene nirena kuum piimasegu. Pigista želatiinlehed täiesti kuivaks ning lisa suurde kaussi. Vispelda, kuni segu on täiesti ühtlane. Jaga segu väikestesse portsjonivormidesse (ühe mõõduks vähemalt 150 ml), lase jahtuda ning tõsta vähemalt viieks tunniks külmikusse.

Tarretise vormist eemaldamiseks tõsta vorm minutiks-paariks kuuma vette (võid tarretist noa abil vormi seinte küljest lahti teha) ning kummuta magustoidukaussi. Serveeri pošeeritud puuviljade, moosi või värskete marjadega. Algses retseptis oli tarretist serveeritud aniisinapsis pošeeritud virsikutega, mina pošeerisin nektariine apelsinimahlas, mis lahjendatud veega ning maitsestatud mee ja tähtaniisiga. Selleks pigista väikesesse kastrulisse ühe apelsini mahl, lisa 1 dl vett, 1 sl mett ja 3 tähtaniisi. Kuumuta, kuni mesi on sulanud, ning lisa kaks poolitatud nektariini, millelt kivid eemaldatud. Kuumuta keemiseni, kata kaanega ning lase tasasel tulel u 30 minutit podiseda, täpne aeg sõltub nektariinide küpsusest. Iga 10 minuti järel võiks nektariine ümber pöörata, sest ilmselt ei kata vedelik nektariine täielikult. Lase nektariinipoolikutel pošeerimisvedelikus täielikult jahtuda, eemalda vedelikust tähtaniisid, sega hulka 2 sl sidrunimahla ning lõika siis iga nektariinipoolik kolmeks, saadud segmendid pane tagasi pošeerimisvedelikku. Tõsta iga tarretiseportsjoni juurde neli viilu nektariini, nirista peale pošeerimisvedelikku ning puista üle 1 sl hakitud pistaatsiapähklitega.

Britid ütlesid selle kohta: "Pure bliss." Eestlased lihtsalt mõmiseksid rahulolust.

Kartulisalat porgandi, õuna, vutimunade ja angersägaga Kreeka jogurti kastmes

Minu jaoks on kartul mitte aastaringselt kättesaadav põhitoiduaine, vaid hooajakaup, mis on oma headuse tipul vaid loetud nädalad. Nii on millestki muidu ehk tüdimust tekitavalt tihedalt tarbitavast toorainest saanud eriline luksuskaup. Maitseküllase noore kartuli kohaloleku auks (ja paraku peatse lahkumise hirmus) valmis lõunasöök klassikalise kartulisalati ainetel. Ilmselt sagedastest vihmahoogudest, madalast temperatuurist ja veidi kolletavatest kaskedest tingituna tungis salatisse esimesi sügisesi noote. Kas märkavad neid teisedki või olen vaid mina melanhoolne?

koorega keedetud värskeid kartuleid ja noori porgandeid (ideaalis veel soojalt)

häid hilissuviseid mahlaseid eestimaiseid õunu ("Suislepp" on suurepärane valik)

2 minutit keedetud vutimune

marineeritud angersäga (ei ole hädavajalik, aga askeetliku lähenemise puhul võiks kõik komponendid peale kartuli üleliigseks tembeldada!)

õunaäädikat

Kreeka jogurtit

hakitud estragoni

(roosat Himaalaja) soola

Lõika kartulid ja porgandid meelepärase suurusega tükkideks, viiluta õunad (koorimine on vajalik vaid importkauba puhul!), koori ja poolita vutimunad ning kalla kõik kaussi. Lisa mõned tükid angersäga, veidi õunaäädikat, paar lusikatäit Kreeka jogurtit, oma ürdilembusele vastavas koguses estragoni ja veidi soola.