Porgandi-rukkihelbepuder sügisviljade ja pekanipähklitega

On juhte, mil ajanappusel on toiduvalmistamisele igati soodne mõju. Kui pole mahti liiga pikalt nuputada, mis millega maitsemeeli kõige enam hellitava, üllatava või erutava koosluse võiks moodustada, on rohkem teoõigust juhusel või intuitsioonil. Neid ootamatuid avastusi tasub hinnata, kõige olulisem on nende nautimiseks aega leida.





80 ml rukkihelbeid
240 ml vett
1 väike oranž porgand, riivitud
1 väike kollane porgand, riivitud
2 kuivatatud datlit
soola

Pane kõik komponendid paksupõhjalisse kastrulisse, lase keema tõusta ning hauta madalal kuumusel 15-20 minutit, kuni helbed on pehmed.

peotäis viinamarju, poolitatud
1 tume ploom, jämedalt viilutatud
1/2 apelsini mahl
1 oks piparmünti, lehed hakitud

peale puistamiseks röstitud ja tükeldatud pekanipähkleid

Pane viinamarjad ja ploomiviilud väiksesse potti või pannile, puista üle hakitud piparmündilehtedega, pigista peale poole apelsini mahl. Kuumuta tasasel tulel 4-5 minutit.

Serveeri putru puuviljade ja pähklitega.

Peedimääre

Taimsed määrded, kreemid ja segud on mõnusad lisandid paljudele soolastele toitudele ning muudavad toidukorra tunduvalt põnevamaks. Nende retsepte, mulle näib, pole kunagi liialt palju. Siin üks variant, mis inspireeritud turult toodud pisikestest punastest peetidest, mille keetmisele liig kaua aega ei kulunud, ja värsketest kohalikest Kreeka pähklitest, mis erakordselt kreemised.

3 väikest keedetud punast peeti
25 g 6 kuud laagerdunud toorkitsepiimast valmistatud Hispaania juustu
5 tervet Kreeka pähklit
peotäis petersellilehti
1/2 apelsini mahl
1-2 sl Kreeka pähkli õli

Purusta kõik komponendid köögikombainis.

Naudi värske täisterasaia või -leivaga, juurde paku pardimunadest valmistatud hüüvet ning lehtpeedilehe-peedihautist.

Lehtpeedilehe-peedihautis
sorts oliiviõli
1 väike peet, tükeldatud
3 suuremat lehtpeetilehte, peenikesteks ribadeks viilutatud, lehed ja varred eraldi
1 väike küüslauguküüs, õhukeselt viilutatud

Aja madalal kuumusel õli pannil soojaks, lisa peeditükid ning kuumuta aeg-ajalt segades 3 minutit. Sega juurde lehtpeedilehtede tükeldatud varreosa, kuumuta veel 2 minutit. Lisa leheribad ja küüslauguviilut, kuumuta segades paar minutit, kuni lehed on kokku vajunud ja läikivaks muutunud. Maitsesta soolaga.

Eriti kreemine kaerahelbepuder

Pudrutuletiste ehk võimalike variatsioonide arv pudru teemal läheneb ilmselt lõpmatusele, mis on muidugi väga tervitatav, kui aurava kohvitassi või teekruusi kõrvalt sageli pudrukausi võib leida. Kaera-, rukki- või odrahelbed või -terad või -tang, tatar, hirss või kinoa, vesi, piim või kookoskoor, puuviljad pudru sisse või peale, tükeldatult, riivitult, viilutatult või tervelt, toorelt või kuumutatult, vürtsidega tembitult või naturaalselt, magustatult või ilma, röstitud või leotatud pähklite või seemnetega, aeg-ajalt hoopis jogurtiga... Võite ise arvata, mille üle mõtisklen või suisa juurdlen, kui duši all olen või riideid valin...

Minu jaoks on üks põnevamaid uuendusi helvestest valmistatud pudrule muna lisamine, mis muudab saadud kördi kreemilaadseks magustoiduks. Idee, millega tegin esimest korda tutvust möödunud suvel, pärineb võrratust Green Kitchen Stories ajaveebi retseptivaramust.

120 ml kaerahelbeid
240 ml vett
kardemoni
soola
1 pardimuna

Pane kõik koostisosad kastrulisse, sega läbi, kuumuta ning keeda madalal kuumusel pidevalt segades, kuni puder on meelepärase konsistentsi saavutanud. Täpne aeg sõltub helvestest, minul kulus umbes 5 minutit.

magustamata õunakeedist
1 ploom, viilutatud
põldmarju
metsapähkleid, röstitud
mett

Vala puder kaussi, kata õunakeedisekihiga, lisa ploomiviilud ja mõned põldmarjad, puista peale röstitud metsapähklitükke ning nirista üle meega.

Granaatõunasibulad

Mõni päev tagasi valmistasin Green Kitchen Stories uue, järjekorras teise ja taas võrratutest piltidest ning suurepärastest ideedest tulvil kokaraamatu "Green Kitchen Travels" järgi tajine'i, kus esindatud kõik magusapoolsed juurikad ehk porgand, pastinaak ja bataat ning pikast hautamisest täidlaseks paisunud rosinad. Lisaks veel suvikõrvitsat ja tomateid ning loomulikult ürte-vürtse. Otsustasin roa millegi hapukaga viimistleda. Juhusliku eksperimendi tulemusena sündis uus sügisene lemmik: karamellistatud sibulad, millele annavad karakterit granaatõunaseemned, -mahl ja -siirup.


seesamiseemneõli
1 punane sibul, peenelt viilutatud
(roosat himaalaja) soola
granaatõunasiirupit (ehk -melassi)
granaatõunaseemneid ja -mahla (piisab sellest, mis seemnete välja võtmisega eraldub)

Aja keskmisel kuumusel õli pannil soojaks, lisa sibularattad ja veidi soola. Kuumuta aeg-ajalt segades, kuni sibulad on kokku vajunud, pehmenenud ja kullakarva. Lisa granaatõunamahl ja -seemned ning -siirup, kuumuta segades veel paar minutit. Serveeri hautiste või salatitega.

Kreemine brokoli-õunasupp

Kui Sarah B. kirjutab oma ajaveebis, et ülikasulik brokoli pole talle eriti imponeerinud, siis mulle on see köögivili alati meeltmokkamööda olnud. Toorelt on õisikud minu jaoks pisut mõrkjad, aga aurutatult, vokitult, praetult ja röstitult meeldivad nad mulle väga. Kuna minu tudengipõlve juurde ahi ei kuulu, on röstimismeetod reserveeritud vaheaegadeks, seniks tuleb otsida alternatiive. Viimati proovisin Sarah B.-st inspireerituna brokolist suppi teha. Mekkis kreemiselt, ent siiski värskendavalt.

1 dl India pähkleid
1/2 tl soola

kookosrasva
1 sibul, tükeldatud
1 porru, pikkupidi poolitatud ja viilutatud
1 küüslauguküüs, peeneks hakitud
10 lemon verbana lehte, peeneks viilutatud
1 väiksem brokoli, õisikuteks
1 väiksem mahlane hapu õun, südamik eemaldatud, tükeldatud
peotäis peterselli, vartega

Pane India pähklid vähemalt 4 tundi enne supiteo algust soolaga maitsestatud vette likku.

Sulata supipotis keskmisel kuumusel kookosrasv, lisa sibul ja porru, kuumuta aeg-ajalt segades 7-8 minutit, lisa purustatud küüslauk, kuumuta veel paar minutit. Lisa brokoli, õun, värsked ürdid ja nii palju vett, et köögiviljad oleks napilt kaetud. Kata osaliselt kaanega ja lase madalal kuumusel podiseda, kuni brokoliõisikud on pehmed. Täpne aeg sõltub õisikute suurusest, väldi ülekeetmist. Tõsta pott tulelt, lisa loputatud ja nõrutatud India pähklid ning püreesta supp. Serveeri rukkileiva (ja avokaadoviilude) ning rukolalehtedega, millele piserdatud sidrunimahla, niristatud oliiviõli ja puistatud soolahelbeid.

Päevalilleseemne-hirsipuder

Ühel hommikul tekkis mul ootamatult isu pähklivõi järele, ent paraku kapiriiulitelt sellist toodet leida lootust ei olnud. Lahendust ei pidanud siiski kaugelt otsima, pähklid-seemned, pann ja pliidiraud muutsid probleemi olematuks. 

peotäis päevalilleseemneid
80 ml hirssi
160 ml vett
soola

1 tl kookosrasva
1 banaan, viilutatud
1 kollane kiivi, tükeldatud
jahvatatud tähtaniisi
soola
1 roheline kiivi, tükeldatud

Rösti kuumal pannil päevalilleseemned neid aeg-ajalt segades või raputades. Kelle köögivarustus ainult pliidiraudadega ei piirdu, võib kasutada ahju hüvesid. Kui seemned on aromaatsed ja kergelt kuldsed, vala need taldrikule jahtuma ning jahvata seejärel köögikombainis peeneks.

Pane paksupõhjalisse kastrulisse (eelistatult üleöö leotatud ja) loputatud hirsiterad, lisa vesi ja veidi soola. Lase keema tõusta ning hauta tasasel tulel aeg-ajalt segades, kuni hirss on pehme. Sega hulka päevalilleseemnejahu.

Sulata pannil madalal kuumusel kookosrasv, lisa banaaniviilud, kuumuta paar minutit, lisa seejärel kollase kiivi tükid, tähtaniis ja õige veidi soola. Sega läbi ja kuumuta veel paar minutit.

Serveeri putru kuumutatud banaani-kiiviseguga ning tükeldatud värske rohelise kiiviga.

Läätsed, nuikapsas ja vesikress

Vesikress on komponent, mida nii mõnegi toidu valmistamiseks tarvis on olnud, aga mida Tartu kandist seni saada ei olnud õnnestunud. Kui siin Inglismaal pühapäevasel turulkäigul peterselli, koriandri ja rukola lähistel vesikressi pakikesi silmasin, ei pidanud kaua nuputama, milline kotike nende hulgast valituks osutub. Kuna kõik roheline on parim värskelt, valmis juba samal õhtupoolikul alljärgnev Ottolenghist inspireeritud salat. Viimaste postituste põhjal olnuks muidugi üsna loogiline ennustada, et üritanuksin vähemalt osast vesikressist putru teha, aga olgu alljärgnev tõenduseks, et söön ka muud peale pudru.

80 ml rohelisi läätsi
160 ml vett
1/2 väikest küüslauguküünt
kaks peotäit vesikressi
peotäis peterselli
oliiviõli
sidrunimahla
soola
musta pipart
1 väiksem nuikapsas, kooritud ja peenikesteks kangideks lõigatud
veidi kitsepiimajuustu

Pane kastrulisse vesi ja läätsed, lase keema tõusta, alanda kuumust, kata osaliselt kaanega ja keeda, kuni läätsed on peaaegu pehmed (u 20 minutit). Kui läätsed keevad, haki tükike küüslauguküünt, vesikress ja petersell väga peeneks. Kui läätsed on pehmed, nõruta need vajadusel veest ning lisa kohe ürdi-küüslaugusegu, mõõdukalt oliiviõli, veidi sidrunimahla ning maitsesta soola-pipraga. Lisa nuikapsakangid, sega läbi ja maitsesta uuesti. Serveeri meelepärase kõva kitsepiimajuustu laastudega.